Wednesday, October 29, 2014

Long time no post

Vahepeal olen Uumaga nii palju arenenud. Kui Uuma tuli, proovisin temaga suulistega sõita. See oli õudus. kiskus traavile sammus, keksis. Ma kartsin teda. Ta oli nii suur ja järsk, ma olin ju harjunud pisikese Flipiga. Ma olin seljas nii ebakindlalt, ma ei tundnud Uumat äragi. Kui ma temaga platsi peal läksin suunaga kodu poolt eemale, siis ta otsustas et tahaks koju minna ning üritas ümber keerata, kui ma vastu hoidsin ja käe selleks välja kõrvale sirutasin et ta saaks aru, et ei ole vaja. Ja järgmine moment olin ma selle hobuse seljast alla hüpanud, enne kui ta mul oleks täiesti püsti tõusnud. Kui ma vastu hoidsin ja ta tundis et ta ei saa muudmoodi ümber keerata kui panna raskus tagajalgadele ja end kogu kehaga korrata pöörata, hakkaski ta oma raskust taha ajama ja ma tundsin kuidas see esiots tõuseb (kõrgemale ei tõusnud kui see et millimeeter tõusid esikajad üles) ja ma ei kavatsenudki temaga sinna kaklema jääda ja hüppasin kohe maha. Ma olin suhteliselt pettunud temas. Mõtlesin et mis nüüd siis saab? Kuidas meie trennid välja hakkavad nägema?

Järgmised trennid tegin kõik hackamoriga. Teine trenn oli hackamoriga nö uuesti harjumine ja sammutrenn. Ta oli palju rahulikum, kombena oli tal see sees ikka, et kiskus traavile aga sellest saime mõne nädalaga üle. Ta teeb seda siiski siiamaani, kuid ainult siis kui ma olen galoppi teinud ja hakkan ratsmeid uuesti kätte võtma. Töötan selle kallal ka, et peale galoppi võib ka rahulikuks jääda.

Tegin ainult sammu-traavi trenne, ei olnud veel julgust galoppi teha. Jumal teab, mis tal peas toimus. Kui ma lõpuks tegin selle esimese galopi üle pika aja... Ma olin päris hirmul aga midagi hullu ei juhtunud. Kiirustas aga võtsin traavi ja rahustasin maha. Selleks korraks oli trenn tehtud ka.

Ja nüüd? Nüüd ta on mul rahulik, hüppele ei lähe hullunult peale, painutab, astub sääre eest ära, teeb pöördeid ümber tagaotsa ja galopp on arenenud. Praegu ma teen jälle galopivaba trenne, et ta võimalikult rahulikuks saada.