Saturday, November 21, 2015

say goodbye, a new hello will come your way

pole ammu bloginud jälle

Sonaat läheb detsembris ära. Ma ei tea kuhu, ma ei tea kellele, aga ta läheb. Heliodooriga areneme jõudsalt. ta on umbes 2,5 kuud sadulas olnud ning ta on juba väga vinge arvestatav hobune. Töötraav on meil 5+, hüpped ja galopp tahavad putitamist, kuid needki on juba iga korraga paremad. Treener saadab meid järgmine kuu vist juba abc skeemi võistlema. Kevadel juba TS ja suvel KV. (Täitsa kindel värk, Kauna pani meid juba paberi peale kirja. See tähendab, et tal on "ora perses", kui tema sõnu korrata :D Ta ehitab meile hetkel takistusi :)

See pidev hobustest ilma jäämine ei mõju mulle üldse hästi... Ja, ma saan nüüd sellega paremini hakkama ja elan hetkes, kuid see valu mis kaasneb... no bljat

Aga eks mul ole nüüd KV täkuke ja ka teine on kõrvale vaikselt ilmumas, kuid sellest alles siis, kui ta kohal on ;)




trotsides koos selle aasta esimest lund :') hea, et sain selle kogemuse ise kogeda koos temaga, mitte keegi teine minu asemel.


Heliodoor 130cm

Poja õpib hüppama

väike sukeldis



Tuesday, November 3, 2015

"ma tean, et sa oled nõrk", "sorri, aga sa oled nõrk"

ma tean... ma ei osanud arvata kuidas saab üks inimene nii nõrk olla, miks ma selline olen, ma ju üritan. tõsiasi on see, et ma tunnen end uskumatult üksiku ja tõrjutuna, nagu üks totaalne friik. inimesed vaatavad mulle ülalt alla, nad näevad mind kui üht suurt viga, õnnetusehunnikut. ma üritasin inimesi ümber veenda, end eelkõige aga ma ei näe enam selle eesmärki, seda lihtsalt pole.
elu on jube ebaõiglane, ei väsi kordamast. mitte ebaõiglane seetõttu, et mulle ülekohut tehtaks, vaid seepärast, et seda tehakse kellelegi teisele, kes seda ei vääri

ma lihtsalt tunnen end kaotsis, üksikuna, ja väga väga kurvana. ja see ei lähe üle ka siis kui kõik läheb hästi, ma lihtsalt tunnen end eraldatuna, nagu.. nagu ma ei kuuluks siia