Saturday, January 23, 2016

pisut veel straightness trainingust

Kirjutan täna veel tsipa Straightness Trainingust, aga enne seda natuke tänasest. Läksin talli, liikusin platsile, et Mari-Liisi hüpekat pildistada, Meriel oli ka trennis, Rogeriga. Meriel ei tahtnud peale madalamaid hüppeid Rogeriga hüpata, seega hüppasin ise veits temaga :D Ülimalt lahe poni on, uskumatu lausa. Hiljem oli meil Rauli trenn, olime neljakesi trennis, aga ainult mina ja Liisu (Villiga) hüppasime. Ma olin Kristalliga (sõidan hetkel paralleelselt ühe tüdrukuga, et talle hobust ette valmistada) ja algul oli Kristall takistuste nurgast igati ähmi täis, sinna oli kogu lumi platsilt lükatud ja see oli jube tema jaoks. Liikusime sinna poole, äkki hakkab seisma jääma, niisiis surusin edasi, ei reageerinud, koksasin kannaga ja tüüp keeras ära, viskas turja õhku, pani pea jalge vahele ja siis tõusis täisküünlasse ja tegi küünla ajal 90 kraadise pöörde, et mitte üle selja käia, ma ise olin samal ajal mingi x asendis, ratse ainult ühes käes. Aga hiljem oli ta imeline, Raul aina kiitis, ja nüüd tean kuidas paremini Kristalliga sõita :) Hüpped olid imelised, Kristalliga päästsime suht kordamööda teineteist :D Hüppasime kuni 80. Mitte ühtegi tõrget ega möödapanekut. Tubli pokuu. Panen paar pilti ka, mis Mari-Liis tegi :) Hüpetest ei saanud pilte kuna Mari-Liisi käed külmetasid :D










Nii, ja nüüd veel juttu sirgsustreeningust.

Hobust saab treenida sirgeks viiel viisil - maatööga, kordetades, käeotsas,  ratsutades ja isegi vabatööga. Need viisid on astmelises järjekorras, seljas saab neid harjutusi teha alles siis, kui hobune suudab iseenda raskusega ideaalselt hakkama saada, siis saab lisada lisaraskust. Kuid piaffeeni on võimalik jõuda ka tehes vaid maatööd. (Kordetamine on ka siiski üsna tähtis, et hobune õpiks LFS'i sooritama omapäi, ilma inimese pideva toeta.) Kõige parem on teha maatööd kapsoniga. Kapson võimaldab hobust painutada ja hobune, kellega on tehtud regulaarset tööd kapsoniga, on hiljem ka ratsutades eest vastutulelikum ja pehmem.
Kapson või siis kordepäitsed

 Maatöö - alustatakse harjutustega seisu pealt. Hobune pannakse seisma nii, et esijalad oleksid ühel joonel. Kui ei ole, siis on raskus liialt esiotsal ja harjutusi ei ole võimalik korrektselt teha. Esmalt tuleb hobune saada ette-alla asendisse. Seda tuleb teha õrnalt ning tuletada endale meelde, et hobune õpib surve kadumisest, mitte muust. Järgmine samm on painutamine. Tuleb seista hobuse ees (kui saad juba aru, mida teed, siis võid seista nii kuidas sul on parem hobust aidata leida korrektset painet, näiteks aidata ühe käega kaela sättida, kui hobune ei leia kohe õiget asendit) ning jälgida tema selga (hobuse pea on langetatud piisvalt, et näeksid selga raskusteta, va kui sul on kõrge hobune) ning vastavalt paine sügavusele ka hobust painutada. Paine on korrektne siis, kui hobuse sisemine puus liigub hetkeks õrnalt ette poole.

Kui hobune suudab neid harjutusi teha probleemivabalt, saab neid teha liikumise pealt. Võetakse asend sisse, ehk paine. Kui hobune on paindes, liigutakse sujuvalt tema õla juurde, et vajadusel teda oma kohalolekuga toetada ning palutakse hobusel liikuda edasi, suunates pika stekiga tagujalgade poole ning ise sammu võrra edasi liikudes. Hobune peab säilitama painet ning liikuma mööda üsna lauget joont. Esimestel kordadel on isegi paar sammu hea sooritus, kui paine säilib, Selle harjutuse kõige tähtsam osa on raskuskeskme alla astumine, ehk enda alla astumine. Siin tuleb mängu see koht, mida tuli jälgida seisu pealt tehtavas harjutuses, kus hobuse sisemine puus pidi natukene liikuma ette poole. Sammus see puus liigub ka ette ning paneb sisemise tagujala kiikuma enda alla.

Kui hobune suudab liikuda niiviisi ringil, siis tuleks seda teha ka kordel, et ta õpiks seda tegema omapäi. Peale seda saab LFS'i (ette-alla, painutamine, raskuskeskme alla astumine) teha sirgel joonel. Sealt areneb välja õlad sees ja muud harjutused. Aga sellest alles siis, kui Heliodoor on ka juba nii vilunud LFS'is :)

korrektne LFS, kus hobune juba õpib seda tegema omapäi




Friday, January 22, 2016

ahoi

pole ammu blognid jälle :D

Heliodooriga olen teinud kuu aega maatööd, sirgsustreeningut. Lõpetasin nüüd hiljuti ära, kuna pean hakkama Varju ja Rauli trennides käima, et võistlema hakata. Kurb, kuna hobune arenes maatööga kiiremini kui ratsutades. Ka tema lihastik arenes kiirelt, olenemata, et maatöös me sammust kiiremale allüürile ei läinud. Nüüd olen 2 korda Heljoga trenni teinud peale ST'd. Kumbagi trenni ei anna võrrelda sellega, mis need olid enne maatööd - hobune on nii palju parem. Kannab end rohkem ning suudab painutada paremale suurte raskusteta, tõstab oma kaela turja lähedusest, kukal kõrgeim koht ning mootori saime tööle :) Samuti minu ja hobuse sõprus on tugevam.

Kuna mulle on nii mõnigi kord öeldud, et ma aitaks neid ST'ga, siis kirjutan siia natuke sellest.(BTW, MAIS LÄHEN SOOME ST KURSUSELE!! eluõnnelik :D)

Aga asudes teema kallale - üksi hobune pole sünnist alates kehast sümmeetriline. Nagu iga inimenegi, on iga hobune kas vasaku- või paremakäeline, nii esi- kui ka tagujalgadest. Samuti on hobune kergelt painutatud vasemale või paremale ja kannab rohkem keharaskust esijalgadel kui tagumistel. See loob ebavõrdse tasakaalu nelja jala suhtes ja pikema aja vältel tekitab probleeme.Hobuse keha ühe poole lihased on lühikesed ja tugevad, teise poole lihased on aga pikad ja nõrgad.  Siin tulebki mängu sirgsustreening, mille põhimõte on hobust sümmetriliselt arendada, kehas ja jäsemetes.

ST koosneb mitmest harjutusest, mille käigus hobune õpib oma lihaseid venitama, pingutama ja lõdvestama. Hobune õpib oma keharaskust viima tahapoole ning areneb tagujalgade kandmisvõime. Põhi "võtmeid" on 6 :

Võti 1: Külgpaine - Esimene samm ST's on külgpaine. See tähendab võrdset painutust kummalegi poole  ninast sabani. Et seda saavutada, pea hobune oma pikki lihaseid kokku tõmbama ning lühikesi lihaseid venitama.

Võti 2: Ette-alla - Kui hobune lõdvestab oma selja külgpainutuse tagajärjel, saab hobune sirutada ette-alla. Selle poole seljalihas, kuhu hobune painutab, ei ole võimeline hobuse pead üleval hoidma, pannes hobuse pea ette-alla asendisse. (pikk lõtv seljalihas)

Võti 3: Enda alla astumine - Korrektne külgpainutamine aktiveerib hobuse sisemise puusa, pannes sisemise tagujala astuma raskuskeskme alla. Ette-alla liikumine võimaldab tagumisel jalal ette "kiikuda". Korrektne raskuskeskme alla astumine on tähtis, et olla võimeline töötama järgmiste "võtmete" kallal.

Võti 4: Sisemise tagujala painutamine - Kui hobune suudab korralikult sooritada eelmisi "võtmeid", siis on ta valmis hakkama tagumise sisemise jalaga raskust korjama, pannes seda jalga rohkem painutama. Seda tehakse läbi õlad-sees harjutuse.

Võti 5: Välimise tagujala painutamine - Järgmine ülesanne on painutada välimist tagujalga. Seda tehakse läbi küljendamise sirgel rajal. Välimine tagujalg astub raskuskeskme alla, tekitades painet. See harjutus vähendab tagumise jala tõuget ning julgustab seda raskust kandma.

Võti 6: Mõlema tagujala painutamine - Kui hobune on õppinud oma keha ja tagujalgu võrdselt painutama, siis saab küsida hobusel mõlema tagujala painet. Selleks kasutatakse harjutusi nagu piruett ja piaffee. Hobune on nüüd sirge ning lubab end koondada ning eest tõsta.
Mainin ära, et ST on pikk-pikk protsess, kuid tulemus pole mitte piaffee, vaid tulemus ongi kogu protsess! 

Erinevaid harjutusi erinevate kehaasenditega hobuse suhtes.
külgpaine
mõlema tagujala painutamine
Ja nüüd paar pilti ka Heliodoorist olemas ST lainel! :D
Kaunis poja :)

Anniga vaikselt ette-alla

Emmega ette-alla

LFS - lateral bending, forward-down, stepping under

ST'ga paraneb ka sõprus 

kullakallis



esimene trenn peale kuu aega ST tegemist

no lihtsalt imeline