Sunday, November 20, 2016

20.11 ST sessioon

(Tuletan meelde et see on UT jaoks)

See kord võtsin ma Heliodoorile maiuseid kaasa, et tema motivatsiooni tõsta. Seda just seepärast, et  minu tuju oli juba eelnevalt halb ning hobune tunnetab selle ära, mistõttu ei pruugi hobune samuti olla heas tujus ega eriti motiveeritud. Trenni alguses ma jalutasin teda lihtsalt käekõrval, umbes 2 ringi. Seejärel võtsin ta seisma ning palusin tal oma jalad korda sättida. Kui tal jalad korras ning raskus võrdselt kõigil neljal jalal, sain hakata küsima ette-alla asendit. Sulgesin rusika ümber nööri, survestades tema nina. Helidoor vastas sellele väga hästi ning andis kohe survele järgi, lastes kukla madalamale. Viivitamatult avasin rusika ning andsin talle maiust. Järgmiseks hakkasin küsima painet läbi kaela ja keha. Olin pisut kannatamatu halva tuju tõttu, ning survestasin Heliodoori natuke liiga järsku, liiga tihti ning liiga kaua, mistõttu olid esimesed katsed läbipõrumised. Hobune kõigutas oma keharaskust pea pööramisel ühelt õlalt teisele ning tegi ka mõned tasakaalustavad sammud kõrvale. Teadvustasin endale, et olen kannatamatu ning edaspidi tegin kõike äärmiselt kannatlikult ning läbimõeldult. Enne igat harjutust tuletasin endale meelde, kuidas seda sooritada nii, et hobune saaks anda endast parima. Seisin oma hobuse ees ning keskendusin sellele, et ma ei tohi jääda teda survestama, kui ta on juba mulle järgi andnud. Nii ma ka tegin - Tõstsin käe samale kõrgusele küljele, kus on nöör kinnitatud kavessoni külge, ning surusin käe ümber nööri, mis survestas Heliodoori nina. Ta vastas sellele, pöörates oma nina küljele, säilitades tasakaalu. Avasin vahetult rusika ning andsin taaskord maiust. Tegin nii mõlemale poole veel 2 korda.
 Järgmisena tegin LFS'i suurel ringil. Palusin oma kehakeelega tal end lõdvestada ning lasta kukalt allapoole. Ta vastas sellele ning lõdvestas end, seega lasin nööri pikemaks, lastes ta kordele. Olles paar ringi sammu käinud nii, et hobune astub sisemise tagajalaga enda raskuskeskme alla, on paindes sissepoole ning hoiab kaela all, sain küsida tal traavi hakata jooksma. Ütlesin "traav" ning samalajal paludes kehakeelega tal end lõdvestada, tuli üleminek välja üsna ilus - lõdvestatud. Traavis tegime seda harjutust samuti vähe, sest see on meile veel pisut keeruline.
 Ma ei tahtnud nii ruttu veel trenni lõpetada, seega mõtlesin, et võiks proovida midagi uut - traversit. Võtsin LFS'i vasakule poole ning tegin täpselt raja kõrval LFS'is voldi ning voldist rajale tulles võtsin sobival hetkel seisma. Sobiv hetk oli see, kui Heliodoor oli veel selles paindes, millega ta oli voldil, ning polnud veel päris rajale jõudnud - sisemine tagumine jalg oli rajast seespool. Seisin hobuse ette, nöör vasakus käes ning piits paremas. Suunasin piitsa hobuse sisemise tuhara poole, astusin sammu tagasi ning palusin tal kaasa liikuda. Esimene samm oli täpselt nii, nagu kujutasin ette. Peale seda sammu lasin nööri koheselt käest lahti, langetasin piitsa ning astusin sammu hobusest eemale, et igasugune surve eemaldada. Andsin ka seejärel maiust. Olles lasknud tal natuke aega mõelda, mis ta hästi tegi, korjasin nööri üles ning läksin uuesti voldile. Kordasin kõike, mis tegin eelmine kord, kuid kui ta oli esimese sammu õigesti teinud, kiitsin teda kuid palusin kohe ühe sammu veel teha. Ta tegi ka selle suurepäraselt, jäädes kolmele rajale. Viivitamatult langetasin jälle nööri ning andsin maiust. Selle lõpetasin trenni ära.

Thursday, November 10, 2016

Uurimistöö jaoks kirjutan siia oma sirgsustreeningutest

I sessioon
Kasutasin kavessonit ning panin nööri keskmisesse rongasse. Panin hobuse seisma nii, et raskus oleks vordselt neljal jalal. Sellega läks pisut aega, kuid hobune sai sellega peagi hakkama. Palusin hobusel painutada oma kogu keha kergelt paremale poole, survestades kavessoniga teda ninale. Hobune keeras oma pea survest eemale ning sellega koos oma kogu keha. Kiitsin ning palusin tal taas end sirgeks ajada. Palusin tal end seejärel vasakule painutada, mis vottis rohkem aega ning katseid. Sellel hobusel on keha parema külje lihased lühemad, seetottu on neid raskem venitada. Ei ole erilisi votteid aitada hobusel end raskemale kuljele painutada, aitab vaid järjepidevus ning kannatlikkus.

Friday, November 4, 2016

andesta sina mulle, mina seda ei suuda

"Don't give up on your horse, because your horse would never give up on you."

...

Üks lause suudab niiviisi nutma panna...

Mina andsin alla su osas, mina ei uskunud enam endasse, ega sinusse. Ma ei uskunud meisse. Ma isegi ei tea kuidas sul praegu läheb, kus sa oled, mis sind ees ootab. Ma olen süüdi, suures osas. Väga suures. See sööb mind seest siiamaani...

Ma ei uskunud, ma olin pime ja naiivne.. ma andsin alla

ma andsin su osas alla, Pähkel. Anna mulle andeks.