Wednesday, April 26, 2017

Mõtlesin, et võiks vahelduseks blogida kah. Ma ei teagi millest, aga ma siis teen kiire ülevaate sellest kuidas mul läinud on hobustega jne.

Tron tuli vahepeal tagasi, mul on nii hea meel. Ta oli üsna võimatu trennides tho, istus ratsme peal ja kiirustas, galopp oli AINULT kimamine. Mõtlesin, et vahetan siis hakamoride vastu, natuke aitas ja siis läks jälle samasuguseks. Vahetasin jälle suuliste vastu. Alguses oli sama, kuid peale mõndasi trenne, kus tegin hästi palju volte, latte, tempomuutusi ja üleminekuid, hakkas ta minema nii mugavaks, nagu üks väike poni olema peaks. Ta muidu oli selline, et väga nunnutada ei saanud, ei seljas ega maa peal, kuna tõmbles jubedalt, abosluutselt ühe koha peal ei seisnud, kuid viimane trenn sain juba seisu peal teda kallistada ja nunnutada :D Tunne nagu sain oma ponuga suhelda normaalselt. Traav hästi kukupai, ei kiirustanud, hoidis ise enda kaela ja pead üleval, reageeris hästi. Hüppevõime on loomal ebareaalne, muudmoodi ei oskagi kirjeldada. Kolle tõkkeid hüppab suure varuga, 90cm okserid ei ole probleem ja muidu tubli laps.






No siis vahepeal lisanud mulle üks täkk nimega Teeääre Cavalkante. Ta on 5 aastane, ning terve elu elanud õues ja oma karjaga, kuhu kuulusid ka märad. Nüüdseks ruunasime ta ära, ta oli ikka nii metsik. Ruunamisest on ta nüüdseks paranenud ja taastunud. Keskendun nüüd ratsastamisele, mitte niisama jooksutamisele. Täna panin talle valjad, sadul ja liivakotid selga. Valjaste ja sadulaga olen enne ka teda harjutanud. Esimest korda tegi sadula peale ikka ulmelisi pukke ja kitsekaid. Täna tegi liivakottide peale tsirkust, hüppas nagu lammas mööda hoovi, sest pukitas end mu käest lahti, vend oli ikka šokis mis šokis. Aga trenni lõpuks suutis kordel täitsa okeilt liivakottidega joosta. Need kaalusid pool minu kaalust :D Endal oli suuri raskusi selle hoidmise ja kantseldamisega haha. Paha see, et ta kordel aeg-ajalt sihib tagujalgadega inimest. No ikka väga jõhkralt ajab tagujala sirgeks ja sitaks ja peale meelega :D

Ja Heliodoor... musupall :) Peale pikka päeva muude hobustega on ikka ääretult hea meel oma tupsuga sõita, kes alati tuju heaks teeb. Meil on väike rutiin või traditsioon, et kui puhastama lähen teda boksi, siis enne pean teda vähemalt pool minutit kaisutama. Ta lihtsalt ei lase enne puhastada. See näeb välja nii, et panen harja vastu keha talle, ta keerab järsku pea minu poole ja ma pean selle pea kaissu võtma, paitama ja silitama, kui lõpetan ise siis ta keerab uuesti pea minu poole, ta vaatab ise millal talle aitab :D Trennis on ta kontrast ülihästi aru hakanud saama, suur rõõm :') Keskmine traav pidavat meil väga ilus olema, galopp tahab meil veel tööd saada, eriti see tagasivõtmine tagasi töögaloppi. Muu on tiptop :)













No ja siis vahel olen ma sõitnud Kristalliga, et enda hüppejanu aeg-ajalt kustutada. (Jah, mul on see tagasi tulnud!) Tavatrennis on teda ülimugav sõita, sest ta on nii... süsteemis. Nagu push-putton horse. Sisemine säär sõidab välimisse ratsmesse ja suurt rohkemat polegi vajagi. Hüpped on tal nii lennukad. Lõpus natuke Väntvigurist ka pilte, kellega on mõned korrad sõita õnnestunud :)










Ja nii mu blogi piltide maht täis saigi! -_-


No comments:

Post a Comment