Friday, May 26, 2017

Mina jälle siin!

Täpselt kuu aega tagasi tegin oma eelmise blogipostituse... :D Loodan et blogimine iga-kuiseks tegevuseks ei muutu kuigi kisub sinna poole.

Ei tea jälle kust alustada... :D Teen siis ülevaate üleüldiselt ning võistlustest ja siis räägiks viimasest trennist Heljoga.

Troniga ei ole jõudnud vahepeal sõita, üle pika aja jõudsin talle selga kolmapäeval? neljapäeval? emba kumba neist oli igaljuhul :D Vahva ponu, kahju et võistelda enne tšempionaati ei saa.

Cavalkante käib mul nüüd sammu ja traavi ratsa :). Olen temaga ettevaatlik, sest tema rodeo on brutal.

Rubiin on tõeline GP poni. 30cm on tema jaoks ületamatu, ja mina proovisin temaga 70cm parkuuri hahah. Kujutate vist ette, mis sealt tuli - esimesest kolmest tõkkest saime üle ja nende vahele tegime traavi sest ponule on juhtimise ja galopi kombinatsioon veel üle jõu.

Kristall... temasse jõudsin vahepeal ära armuda :D. Ta on nagu oma lapsuke. Peale Uumat ja Flipit armsaim märake! Teeme aegajalt tacklessi, ta armastab seda :D Väga hõlpsasti juhitav.

Võistlused - tegin 4 starti.
Renet - 90cm Robin Cup
Kristall - 90cm Avatud & 100cm Avatud
Heliodoor 100cm Avatud

Võistlused kulgesid pisaraterohkelt. 80cm olin lippur platsil, ning enne seda toetasin Renetit ja Innit. Kallistasin Renetit nii, nagu kallistasin Robinit viimased hetked Lätis. Kohesed pisarad. Läksin platsile, liputasin seal lippu ja tegin oma tööd. Aegajalt pisarad voolasid aga ei olnud hullu. Siis tuli aeg mul minna Renetiga starti. Panin ta valmis, kõik on nagu timmis ja kui jalutasin tallist välja siis lõi mind kohene lein ja valu. Paanikahoog tuli peale, nuuksusin ja hingeldasin. Õnneks oli Raili kohe sealsamas ja tuli aitas mul sellest üle saada. Ronisin selga, tegin väikse soojenduse ära ning läksin platsi äärde rada vaatama. Pisarad, pisarad ja pisarad. Rääkisin mõtetes Robbyga ning kallistasin Renetit, et palun palun palun toome selle võidu koju. Oli minu kord startida, tegin viimase kalli Renetile ja samal ajal viimased sõnad Robbyle ja tervitasin kohtunikku. Kahjuks tuli 2 tõket maha, pettumus oli suur kuid peale sõitu tegin Renetile suure kalli, sest sõitnud oleksin ma justkui Robiniga. Tunne oli selline.
Järgmisena jooksin Kiku juurde (Kristall) ja panin ta valmis. Läksin stardiks valmistuma olekuga, et lihtsalt teha ilus puhas sõit. Sõitsin esimesele tõkkele peale poolistakus, et anda Kikule ka märku, et võtame rahulikult, esimesed võistlused ja puha, aega on. Peale teist tõket näitas see loom mulle keskmist sõrme ja pani need jalad no nii kiiresti käima, mul ei jäänud muud üle kui kaasa mängida. Läksime võidu peale välja. Mulle meeldis, et me mõlemad otsustasime selle poolt :D. 7ndale tõkkele peale sõites avastasin, et ma ei näe. Ma reaalselt ei näinud, mul nihkusid läätsed suure tuule ja liiva tõttu silmas paigast, tekitasid mingi debiilse visuaalse efekti. Tänu sellele ma ei tajunud enam kui kaugel asjad minust on, ehk mul oli äärmiselt raske näha kuidas tõkkele läheneda. Tulemust arvestades - saime hakkama :D.
Meetrises parkuuris olin esimena Heliodooriga. Ta oli ainult kahe jala peal... Täielik metslane. Ta võttis kogu mu energia. Parkuuris lahmis ja siis otsustas üks hetk takka peksta ja traavile jääda, sõitsin siis peaaegu sammus suurele tõkkele peale, mille ta endaga kaasa haaras.
Järgmine oli mul jälle Kristall. Olin juba nii väsinud, et ei jaksanud sõita. Seetõttu korjasin teda enne tõkkeid liiga kokku ning tegin meile karuteene. Tõmbasime 2 maha.

Viimasest trennist Heliodooriga
See oli siis eile. Alustasime sellega, et tegin suure platsi ulatuses, igas nurgas volt. Tal on üsna raske püsivat painet säilitada, kuid lõpuks probleeme ei olnud. Mina tahtsin liiga palju teha kätega ära selle töö, mida jalad peaksid tegema. Siis tegime nii, et lisasime juurde pikkadel sirgetel keskmise traavi. Selle eest saime ilusti kiita :D. Pean kinnitama endale, et kui tulen keskmisest traavist taas töötraavi, siis mitte ma ei võta hobust tagasi, vaid "võtan jala gaasilt maha". Works amazingly. Traavi peale seda eriti ei nokkinud. Võtsime ette galopi. Tegin mõlemast jalast ta soojaks ning hakkasin samuti igas nurgas volte tegema. Imelik oli see, et tol päeval oli ta oma halvemale poolele parem :/. Tekitas minus segadust. Peale volte hakkasime tegema lühikesi tagasisõite galopis, ehk siis kontrad. Need tulid väga hästi välja, seega Birgit otsustas et teeme kontrat nüüd üle terve platsi, terve ringi vältel. See idee meeldis mulle, sest sain panna ennast ja Heljot proovile. Võtsin suunaga paremale, ning tõstsin sammus vasakusse jalga lühikesel sirgel. Esimene nurk ei olnud probleem. Minu nipp on see, et sisemise ratsmega toetan suht palju, aitan keerata sisemise jalaga ning välimine jalg sõidab edasi. (Painde järgi sisemine ja välimine, mitte platsi) See oli meile raskem külg, kuid mitte üks kord ta ei vahetanud jalga ära :') My good boy. Võtsime ette siis järgmise jala. Tegin nurgad pisut sügavamalt ning väiksema paindega. MINE KANNI MIS KOONDUSE MA VAHEPEAL KÄTTE SAIN. Tuli kolmas nurk, sõitsin ta kokku, ning keeramisel ta tõstis oma esiotsa ca 3-4 fuleed niikõrgele, et oli tunne justkui teeks galopipiruetti. Tunne oli nii hea et pisar oli silmis :D. Sirgetel tahtis ta kontras tagumiku välja lükata et ei peaks oma välimise (painde järgi) tagumisega eriti tööd tegema, ehk siis sõitsin sirgetel kontras natuke õlga sisse ning lükkasin tagumiku sisse (painde järgi, platsi järgi välja ehk siis aia vastu). Kui nii sõitsin siis lõpuks jooksis ta kahel rajal mitte kolmel nagu mingi tasakaalustamatu muul :D. Tegime pärast veel palju paindeid traavis ning sõitsin teda "küsimärgiks", nina liiva poole aga nina ei tohi vertikaalist ette minna, pigem võib olla tsipa selle taga. Seljalihased lükkasid mu korraks sadulast välja :D
Sellega ma siis lõpetan praegu :)
Renetiga Robin Cupi ja Kristalli auhinda vastu võtmas

Kikuga 100cm
Heliodooriga 100cm